Muhu tikandimotiividega valge seljakott on ajatu klassik, mis sobib samahästi nii trennikotiks kui vabaaja aksessuaariks.
See tuleb kasuks tööl, trennis, koolis või poes käies.
Muster
Lillkirjadega madalpistes tikkimise mood levis Muhusse 19. sajandi viimasel veerandil Lihula kaudu, kuna muhulastel olid Läänemaaga tihedad majandussidemed.
Lihula kandi Alaküla-Äärekülas Kure saunas elanud Vilhelmine Jõgi (1878-1973) ja tema õde Marie-Anete Ell (1885–1949) olid silmapaistvad Läänemaa tikkimismeistrid.
1907.–1909. aastal lõid nad täiesti uue ja omanäolise looduslähedase tikkimislaadi, mis leidis ohtralt järgijaid ja edasiarendajaid. Varasemate fantaasialillede kõrval ilmusid tekkidele äratuntavad aia- ja metsalilled ja -taimed – pojengid, kibuvitsaõied, moonid, astrid, murtudsüdamed, meelespead, kannikesed, sireliõied, maikellukesed, maasikad, sõnajalalehed, kadaka- ja kuuseoksad. Kaasaegsete mälestuste järgi käinud õed metsas ja lillepeenra ääres, noppinud õisi, joonistanud need paberile ning sobitanud mustriteks. Õied olid enamasti koondatud segalillekimpudesse, mis olid sageli seotud paelaga või vaasi asetatud. Nii jõudiski mooni ja rukkilille motiividega tikand meid inspireerinud saanitekile.
EestiEtno Muhu tikandimotiivi muster on valminud koostöös tekstiilidisainer Helen Susan Selirannaga.
