Muhu tikandimotiividega põll.
Mustrid
Lillkirjadega madalpistes tikkimise mood levis Muhusse 19. sajandi viimasel veerandil Lihula kaudu, kuna muhulastel oli Läänemaaga tihedad majandussidemed.
Lihula kandi Alaküla-Äärekülas Kure saunas elanud Vilhelmine Jõgi (1878-1973) ja tema õde Marie-Anete Ell (1885–1949) olid silmapaistvad Läänemaa tikkimismeistrid. 1907.–1909. aastal lõid nad täiesti uue ja omanäolise looduslähedase tikkimislaadi, mis leidis ohtralt järgijaid ja edasiarendajaid. Varasemate fantaasialillede kõrval ilmusid tekkidele äratuntavad aia- ja metsalilled ja -taimed – pojengid, kibuvitsaõied, moonid, astrid, murtudsüdamed, meelespead, kannikesed, sireliõied, maikellukesed, maasikad, sõnajalalehed, kadaka- ja 7 kuuseoksad. Kaasaegsete mälestuste järgi käinud õed metsas ja lillepeenra ääres, noppinud õisi, joonistanud need paberile ning sobitanud mustriteks. Õied on enamasti koondatud segalillekimpudesse, mis on sageli seotud paelaga või vaasi asetatud.
Nii jõudiski mooni ja rukkilille motiividega tikand meid inspireerinud saanitekile.
