Muster
Lillkirjadega madalpistes tikkimise mood levis Muhusse 19. sajandi viimasel veerandil Lihula kaudu, kuna muhulastel oli Läänemaaga tihedad majandussidemed.
Lihula kandi Alaküla-Äärekülas Kure saunas elanud Vilhelmine Jõgi (1878-1973) ja tema õde Marie-Anete Ell (1885–1949) olid silmapaistvad Läänemaa tikkimismeistrid. 1907.–1909. aastal lõid nad täiesti uue ja omanäolise looduslähedase tikkimislaadi, mis leidis ohtralt järgijaid ja edasiarendajaid. Varasemate fantaasialillede kõrval ilmusid tekkidele äratuntavad aia- ja metsalilled ja -taimed – pojengid, kibuvitsaõied, moonid, astrid, murtudsüdamed, meelespead, kannikesed, sireliõied, maikellukesed, maasikad, sõnajalalehed, kadaka- ja 7 kuuseoksad. Kaasaegsete mälestuste järgi käinud õed metsas ja lillepeenra ääres, noppinud õisi, joonistanud need paberile ning sobitanud mustriteks. Õied on enamasti koondatud segalillekimpudesse, mis on sageli seotud paelaga või vaasi asetatud.
Nii jõudiski mooni ja rukkilille motiividega tikand meid inspireerinud saanitekile.
Materjalid
Kott-tooli mustripool on tehtud lina-puuvill kangast. Alumine osa on veekindlast PVC kangast. Eesti kliimas on tavaline, et muru on märg, seega kott-tooli õue viies ei pea murtesema, et aluskiht märjaks saab.
Hooldus
Kott-toolil on eemaldatav ümbriskott, mis on masinpestav 40 kraadiga. Soovitame pesta koos samavärviliste kangastega. Tootele ei sobi pleegitamine ja tugev trummelkuivatus.
