Muhu tikandi motiividega käsitöö mänguasi.
Muster
Lillkirjadega madalpistes tikkimise mood levis Muhusse 19. sajandi viimasel veerandil Lihula kaudu, kuna muhulastel oli Läänemaaga tihedad majandussidemed.
Lihula kandi Alaküla-Äärekülas Kure saunas elanud Vilhelmine Jõgi (1878-1973) ja tema õde Marie-Anete Ell (1885–1949) olid silmapaistvad Läänemaa tikkimismeistrid. 1907.–1909. aastal lõid nad täiesti uue ja omanäolise looduslähedase tikkimislaadi, mis leidis ohtralt järgijaid ja edasiarendajaid. Varasemate fantaasialillede kõrval ilmusid tekkidele äratuntavad aia- ja metsalilled ja -taimed – pojengid, kibuvitsaõied, moonid, astrid, murtudsüdamed, meelespead, kannikesed, sireliõied, maikellukesed, maasikad, sõnajalalehed, kadaka- ja 7 kuuseoksad. Kaasaegsete mälestuste järgi käinud õed metsas ja lillepeenra ääres, noppinud õisi, joonistanud need paberile ning sobitanud mustriteks. Õied on enamasti koondatud segalillekimpudesse, mis on sageli seotud paelaga või vaasi asetatud.
.
